käisin rannas

eile käisin rannas. seal tuli minuga vestlema üks poiss. ta oli nii 15-16aastat vana. ütles mulle, et mul on lahedad päikeseprillid ja tegi ettepaneku, et võiksime mõni päev pärast tunde koos kinno minna. tore, et ma ikka nii 15 välja näen. ma ei hakanud noorukit oma tegeliku vanusega šokeerima. ütlesin talle lihtsalt, et mu ema ei luba mul võõraste poistega kinos käia – paneb mu kohe koduaresti. sellest noormehe huvi jahutamiseks õnneks piisas.

nahkpüksid

täna käisin telliskivi tänava mööblipoes. seal tuli mulle vastu üks naispensionär. ta oli umbes 70-aastane. tal olid jalas nahkpüksid. ehk siis nahast tehtud püksid. ja ta oli 70-aastane. jah. muud midagi märkimisväärset täna ei toimunudki.

oi kui huvitavad pildid

aastatel 2006 – 2011 oli mu telefoniks (üks ja seesama) nokia (mingi täht ja number). täna ma vaatasin, et mul on seal sees ikka veel mõned pildid. nii huvitav. näete, sellised olid alles:

reede õhtu parim pikaplain

“teised naised on siin täna kõik nii kurjad, aga sina tundud tore!”

koordinaator-terminaator

sel nädalal sain kirja, kus mu poole pöörduti järgnevalt: Her Grace may remain forever. Nädal varem, sain kirja, mis algas nii: His Highness’s Most Dutiful. need olid päris kirjad. ma vastasin neile.

mind lihtsalt nii väga austatakse tööl.

vihmaussidest. ja muust ka.

käisin koolis loengus. õppejõud ütles, et vihmausside paljunemine on tõeliselt põnev looduse vaatemäng. ma jäin uskuma ja tulin koju ja läksin kohe youtube’i. kuidagi mul isegi õnnestus leida isegi hiinakeelne video selle kohta. taustamuusika oli väga hea. vihmaussid ise mitte niiväga. no vaadake ise:

…ja kui te mõtlete, et mis värk seal lõpus on, siis vihmausside järglased arenevad limaainest kookonis. selliseid asju õpingi koolis!

muidu leidsin eile koidu tänavalt üks euro!!! nii suur raha. ja siis ristiku tänavalt leidsin seebialuse. rohelise, metallist ja natuke roostes. loomulikult tõin koju ja pesin puhtaks. nii ilus!

eile käisin kontserdil ka. ultima thule 25. mulle nende muusika vahel täitsa meeldib. aga eile seal kontserdil oli küll kohati hirmus olla. viiekümnesed purjus mehed on palju õudsemad kui kahe-kolmekümnesed noormehed. ma millegipärast arvasin, et see läheb nagu aastatega paremaks. see oskus purjus olla siis (jah! see ongi kohe ju selline spetsiaalne oskus, mis elu jooksul omandatakse). aga ei lähe. ja no muidu oli meeldiv peol isa ja ema sõpru ja kolleege näha. muidu ma ju nendega koos ei pidutse. või nii. ja see oli ka tore, et ma olin peol umbes kõige noorem. ühesõnaga väga tore pidu oli. aga siis vahepeal jälle polnud tore – siis kui tuli laul “aed” ja kõik keskealised mehed panid silmad kinni, hakkasid end õõtsutama ja kõva häälega kaasa laulma. no selle osa oleks minupoolest võinud ka vahele jätta.

reede hommikul

reede hommikul ma jalutasin tööle. näete, ikka veel mäletan, kuigi praegu on juba laupäeva õhtu ju. nii hea mälu on mul lihtsalt. ühesõnaga. jalutasin tööle. ja vaatasin, kaugelt jalutas vastu üks mees kilekotiga, kellel olid mõlemad silmad siniseks löödud. isver, kui jube, jõudsin juba mõelda. aga siis ta jõudis lähemale ja ma nägin, et need olid lillad prillid. ehk et mitte silmad. noh, aga kilekott oli ikka rõve ja õudne ja jube. kuigi see oli selline täitsa tavaline normaalne kilekott. no keskmise inimese jaoks.

tegin tuludeklaratsiooni

tegin eile öösel tuludeklaratsiooni. tagastamisele kuuluvaks tulumaksusummaks kujunes 0.00 eurot. väga põnev kujunemine. ei oskagi nagu midagi öelda.

täna

täna oli selline päev, et siis kui ma koju jalutasin, siis kõik vastutulevad inimesed tulid vastu paarikaupa. ma ei tea, mis värk sellega oli.

muidu mu päev oli nagu ikka. kukkusin tõnismäe polikliiniku juures trepist alla* ja nägin bussis ühte poissi, kes oli läinud juuksurisse ja öelnud: “palun mulle justin brieberi (kas see kirjutatakse nii jah?) soeng” ja siis juuksur oligi lõiganud. ja siis ta (see poiss bussis siis) oli läinud poodi ja öelnud müüjale et: “tere, palun mulle justin brieberi riided” ja siis müüja andiski. õnneks ta (ikka see poiss) ilukirurgi juurde ei pidanud minema, sest ta oli juba loomupäraselt justin brieberi nägu (kuigi ma ju kindlalt ei tea). muidu praegu vaatan kanal kuuest jalgpalli. ja töö juures tõi mulle üks välistudeng ühe nartsissi. eesti tudengid ei toonud midagi.

* ainult kolm astet

perverssed punased kingad

nägin unes, et inimeste jalga (no ilmselt siis poodidesse ka) olid tekkinud mingid perverssed teravaninalised punased kingad. need kingad olid sellised, et kui need olid kellelgi jalas, siis need piilusid kõrvalseisja seeliku alla. et no seisad bussis ja mingi tüüp (võis olla ka naine, need olid sellised unisex kingad) seisab kõrval. tal on jalas need punased teravate ninadega kingad. ja siis järsku need kingad ütlevad sulle: “ma näen su seeliku all”… ja irvitavad täiega. ja ainus asi, mis nende rõve-kingade vastu aitas, oli kinganinade peale astuda. aga siis kingaomanik ei saanud enamasti aru, et mis värk on. sest need kingad olid nagu omanikust eraldiseisvad. et omanik ei olnud pervert, aga kingad olid. ühesõnaga, palju jama. minu arvates selliseid kingi ei ole vaja toota.